Elu jooksul salvestame endasse erinevaid kogemusi. Meiega juhtub üht ja teist. Kujutle neid salvestusi nagu sõlmi, mis meie olemusse jäävad. Kui taskuräti nurka teeme sõlme tahtlikult, et midagi meelde jätta, siis meie olemusse tekivad need sõlmed tahtmatult. Seda suuresti tänu sellele, et elame oma elu teadvustamatult, juhituna autopiloodist. Neid sõlmi tekitavad kõik kogemused, millele me mingil viisil piisava tugevusega reageerime. Ja kui midagi on sõlmes siis häirib see ka süsteemi töövõimet. „Asjad“ ei „mahu“ enam läbi nii kiiresti kui vaja või sellises koguses nagu vaja.
See on ligilähedaselt sarnane ahenenud veresoontega mis võivad tekitada tõsise häire mingis elundis, kuna toitainete ja hapnikuga varustamine väheneb. Kõnealused sõlmed võivad aga lisaks füüsilisele kehale tekkida ka psüühikas, emotsioonide pinnal ja teistes meie olemuse „osakondades“. Paistab, et need sõlmed on seotud mäluga, kuid minu arvates eristab neid mälust see, et lisandub üks jõud: see kuidas me sellesse kogemusse või mälestusse suhtume.
Neid jõudusid võib olla mitmeid, ühed olulisemad on ligitõmbav ja eemaletõukav jõud. Meil on meeldivaid mälestusi mida püüame pideva, enamasti alateadliku pingutusega enda ligi hoida ja teised, ebameeldivad, mida püüame endast eemal hoida. Nii rakendame me pidevalt jõudu, energiat ja enamasti tulutult. See on nagu keldrisse põlema unustatud lamp. Kasu pole sellest kellelegi aga voolumõõtja tiksub. Ükskord tuleb aeg, kus peab esitama arve. Kõnealune energia oleks märksa paremini kasutatud olemaks lihtsalt vaba ja õnnelik. Kui aga kulu ajapikku muudkui koguneb siis ühel hetkel oleme energiavaeguses. Ja siis hakkavad meie süsteemid meid alt vedama. Piltlikult, kui elektriarvet ei jaksa maksta siis lülitatakse elekter välja. Näiteks südamest, või maksast või seedeelunditest: Kui „elekter“ juba välja lülitatakse on asjad väga kaugele arenenud. Midagi peab ette võtma juba palju varem. Liigsed energiatarbijad meie kehas tuleb välja lülitada.
See millest me räägime on hinnangud. Jõud mis toidab klammerdumist meeldivasse sõlme on hinnang – „meeldiv“. Jõud mis püüab ebameeldivat eemale lükata on hinnang – „ebameeldiv“. Paraku mõlemas suunas on need jõud sõlme rohkem kinnitõmbavad. Sõlme vabastamiseks tuleks lõpetada hinnangu andmine ja hoidmine. Tuleks lõpetada enda „lõhkitõmbamine“ vastassuunaliste jõudude vahel. Kui need eemaletõukamise ja ligitõmbamise jõud lakkavad siis hakkab sõlm lõdvenema kuni lõpuks vabaneb. Kuidas seda teha? Vahendeid selleks pakub jooga tööriistakast kust õpetaja aitab sul sobiva leida. Ja üks lihtne viis millest võid alustada kohe: pööra tähelepanu oma meele, oma psüühika toimimisele, et leida ja vaadelda neid reaktsioone mis tärkavad vastusena sellele mida loed, näed, kuuled või mis kerkib esile sinu mälust. Püüa loobuda hinnangute andmisest ja võtta asju nii nagu need on – ei hea ega halvana vaid lihtsalt nähtustena. Alusta millestki väikesest ja jõukohasest. Püüa teha enda jälgimisest harjumus.
Granthi - sõlm. Inimeses on mitut sorti sõlmi. Üks tugevamaid on hrdaya-granthi ehk südame sõlm. See on seotud meie kiindumusega enda Minasse, enda samastumised. See on põhitakistus teel enda tõelise olemuse äratundmisele.